Kõige rohkem "Aasta sportlane" tiitleid pälvinu
Kõige rohkem Eesti aasta sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes on vahemikus 1983 kuni 1996 valitud Eesti parimaks koguni üheksal korral.
Eestis on aasta sportlasi valitud juba 90 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi.
Aasta sportlane on aunimetus, mida antakse järjepidavalt välja alates aastast 1955. Kuni aastani 1966 selgitati parim sportlane välja ainult absoluutarvestuses, alates 1967. a tunnustatakse parimat mees- ja naissportlast eraldi kategooriates. Aasta võistkonna auhinda antakse välja alates 1969. aastast ja Aasta treeneri auhinda alates 1988. aastast.
Aasta sportlase, treeneri ja võistkonna tiitli laureaadid saavad auhinnaks skulptor Mati Karmini loodud taiese Kristjan.
Kõige rohkem Eesti aasta sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes on vahemikus 1983 kuni 1996 valitud Eesti parimaks koguni üheksal korral.
Kõige rohkem aastaid järjest on Eesti aasta sportlaseks valitud Aavo Pikkuus – viis korda aastail 1974-1978.
Kõige pikema perioodi vältel on Eesti aasta sportlaseks valitud malelegend Paul Keres, kes tunnistati võitjaks kolmel korral 26 aasta jooksul! Kerese nimele jääb ka pikim ajavahemik kahe järjestikuse tiitli vahel – 22 aastat. Oma esimese tunnustuse sai ta 1937. aastal 21-aastasena Tallinna Spordipressi Klubilt ning viimased kaks 1959. ning 1962. aastal.
Kõige nooremana on Eesti aasta sportlaseks valitud kaks 16-aastast ujujat - Kaire Indrikson 1977. aastal ning mõni kuu vanem Marina Trofimova 1980. aastal. Meestest on noorimana Eesti aasta sportlaseks valitud Aavo Pikkuus – 1974. aastal oli ta 20-aastane.
Kõige vanemana on Eesti aasta sportlaseks valitud Paul Keres, kes 1962. aastal pälvis tiitli 46-aastasena. Naistest on rekord vehkleja Heidi Rohi käes – 2001. aastal oli ta 35-aastane.
Nii sportlase kui ka treenerina on aasta tiitli teeninud Heino Puuste ja Gerd Kanter. Puuste pälvis aasta sportlase nominatsiooni 1982, 1983, 1986 ning treenerina 2005 (pälvis tunnustuse Andrus Värniku juhendajana). Kanter on teeninud aasta sportlase Kristjani 2007., 2008., 2011. aastal ning aasta treenerina 2022 (pälvis tunnustuse Sloveenia kettaheitja Kristjan Cehi juhendajana).
Eesti aasta sportlaste hulgast leiab alates 1930ndatest kuni tänaseni kõige rohkem kergejõustiklasi – 19. Sama ala esindajaid on kõige arvukamalt ka aasta parimate meessportlaste loetelus – kokku 14. Eesti aasta naissportlaste seas on aga kõige rohkem hoopis vehklejaid – 7.
Eesti edukaimaks sportlaspereks võib pidada ujumisdünastiat, mille kolm põlvkonda valitsesid veeradu enam kui poole sajandi vältel. 1957. aastal valiti Eesti esisportlaseks ujuja Ulvi Voog ning 1977. aastal tema tütar Kaire Indrikson. 2011. ja 2012. aasta parimaks naissportlaseks valiti aga Ulvi Voogi lapselaps ning Kaire Indriksoni õetütar Triin Aljand.
2020. aastal maailma tabanud koroonapandeemia nõudis tavapärasest erinevaid lahendusi ka Aasta sportlase hääletusmeetodil. Selleks, et tagada «Aasta sportlane 2020» aunimetusele ja Kristjanile väärikas konkurents, pärjati tavapärase kolme kategooria – aasta nais- ja meessportlase ning võistkonna – asemel see üks ja ainus aasta sportlane/tiim. Võitjaks kuulutati rallipaar Ott Tänak-Martin Järveoja.
1955 kuni 1966 valiti parimad absoluutarvestuses, alates 1967 hakati valima eraldi parimaid mees- ja naissportlasi, alates 1969 parimat võistkonda ja alates 1988 ka parimaid treenereid.
Aasta | Meessportlased | Naissportlased | Võistkonnad | Treenerid |
---|---|---|---|---|
2023 | Karel TILGA | Eneli JEFIMOVA | Eesti võrkpallinaiskond | Henry HEIN |
2022 | Janek ÕIGLANE | Kelly SILDARU | Ott TÄNAK - Martin JÄRVEOJA | Gerd KANTER |
2021 | Rasmus MÄGI | Katrina LEHIS | Eesti epeenaiskond | Kaido KAABERMA |
2020 | Aasta erakordsuse tõttu valiti aasta sportlased - Ott TÄNAK ja Martin JÄRVEOJA | Anna LEVANDI | ||
2019 | Magnus KIRT | Kelly SILDARU | Ott TÄNAK - Martin JÄRVEOJA | Indrek TUSTIT ja Marek VISTER |
2018 | Magnus KIRT | Saskia ALUSALU | Ott TÄNAK - Martin JÄRVEOJA | Gheorghe CRETU |
2017 | Ott TÄNAK | Julia BELJAJEVA | Eesti epeenaiskond | Gheorghe CREŢU |
2016 | Rasmus MÄGI | Ksenija BALTA | Eesti sõudmise4-paat | Matti KILLING |
2015 | Mart SEIM | Epp MÄE | Eesti sõudmise4-paat | Alar SEIM |
2014 | Rasmus MÄGI | Erika KIRPU | Vehklemise naiskond | Anne ja Taivo MÄGI |
2013 | Nikolai NOVOSJOLOV | Julia BELJAJEVA | Vehklemise naiskond | Henn PÕLLUSTE |
2012 | Heiki NABI | Triin ALJAND | Eesti sõudmise 4-paat | Henn PÕLLUSTE |
2011 | Gerd KANTER | Triin ALJAND | Eesti jalgpallimeeskond | Tarmo RÜÜTLI |
2010 | Nikolai NOVOSJOLOV | Kristina ŠMIGUN-VÄHI | Eesti võrkpallimeeskond | Avo KEEL |
2009 | Andrus VEERPALU | Ksenija BALTA | Eesti sõudmise 2-paat | Mati ALAVER |
2008 | Gerd KANTER | Kaia KANEPI | Eesti sõudmise 2-paat | Vesteinn HAFSTEINSSON |
2007 | Gerd KANTER | Irina EMBRICH | Eesti sõudmise 2-paat | Vesteinn HAFSTEINSSON |
2006 | Andrus VEERPALU | Kristina ŠMIGUN | Eesti sõudmise 4-paat | Anatoli ŠMIGUN |
2005 | Andrus VÄRNIK | Maarika VÕSU | Eesti sõudmise 4-paat | Heino PUUSTE |
2004 | Jüri JAANSON | Kristina ŠMIGUN | Eesti sõudmise 2-paat | Igor GRINKO |
2003 | Andrus VÄRNIK | Kristina ŠMIGUN | Markko MÄRTIN-Michael PARK | Mati ALAVER |
2002 | Andrus VEERPALU | Kristina ŠMIGUN | Eesti epeenaiskond | Mati ALAVER |
2001 | Andrus VEERPALU | Heidi ROHI | Eesti epeemeeskond | Mati ALAVER |
2000 | Erki NOOL | Kristina ŠMIGUN | Markko MÄRTIN-Michael PARK | Aavo PÕHJALA |
1999 | Andrus VEERPALU | Kristina ŠMIGUN | Eesti epeemeeskond | Mati ALAVER |
1998 | Erki NOOL | Jane SALUMÄE | Eesti epeemeeskond | Anatoli ŠMIGUN |
1997 | Erki NOOL | Kristina ŠMIGUN | Eesti kümnevõistluse meeskond | Rein SOKK |
1996 | Erki NOOL | Erika SALUMÄE | Eesti epeemeeskond | Rein SOKK |
1995 | Jüri JAANSON | Erika SALUMÄE | Eesti epeenaiskond | Rein SOKK |
1994 | Ago MARKVARDT | Margrit TOOMAN | Eesti kahevõistluse meeskond | Tiit TAMM |
1993 | Indrek SEI | Oksana JERMAKOVA | Eesti korvpallimeeskond | Jaak SALUMETS |
1992 | Kaido KAABERMA | Erika SALUMÄE | Tõnu TÕNISTE-Toomas TÕNISTE | Rein OTTOSON |
1991 | Tiit SOKK | Kristina NURK | “Kalevi” korvpallimeeskond | Jaak SALUMETS |
1990 | Jüri JAANSON | Erika SALUMÄE | Tõnu TÕNISTE-Toomas TÕNISTE | Mihkel LEPPIK |
1989 | Jaan EHLVEST | Erika SALUMÄE | “Kalevi” korvpallimeeskond | Mihkel LEPPIK |
1988 | Allar LEVANDI | Erika SALUMÄE | Tõnu TÕNISTE-Toomas TÕNISTE | Rein OTTOSON |
1987 | Jaan EHLVEST | Erika SALUMÄE | “Kalevi” korvpallimeeskond | |
1986 | Heino PUUSTE | Kaija PARVE | Eesti epeemeeskond | |
1985 | Riho SUUN | Kaija PARVE | 100km maantesõidu meeskond | |
1984 | Tiit HAAGMA | Erika SALUMÄE | 100km maantesõidu meeskond | |
1983 | Heino PUUSTE | Erika SALUMÄE | TRÜ korvpallinaiskond | |
1982 | Heino PUUSTE | Inna ROSE | Vello ÕUNPUU-Aarne TIMUSK | |
1981 | Jüri POLJANS | Inna ROSE | Heiki OHU-Toomas DIENER | |
1980 | Jaak UUDMÄE | Marina TROFIMOVA | Eedo RAIDE-Georg VALDEK | |
1979 | Jaak UUDMÄE | Reet PALM | Gennadi KINKO-Tiit HELMJA | |
1978 | Aavo PIKKUUS | Reet PALM | TNLV väravpallinaiskond | |
1977 | Aavo PIKKUUS | Kaire INDRIKSON | “Kalevi” võrkpallimeeskond | |
1976 | Aavo PIKKUUS | Liivi ERM | Gennadi KINKO-Tiit HELMJA | |
1975 | Aavo PIKKUUS | Virve HOLTSMEIER | Eesti Solingu paatkond | |
1974 | Aavo PIKKUUS | Endla VELLEND | Eesti Solingu paatkond | |
1973 | Ain VILDE | Illa RAUDIK | Tartu “Kalevi” sõudmise 4-paat | |
1972 | Jaan TALTS | Raissa RUUS | Tartu “Kalevi” sõudmise 2-paat | |
1971 | Vambola HELM | Luule TULL | Eesti korvpallimeeskond | |
1970 | Jaan TALTS | Tiiu PARMAS | “Kalevi” korvpallimeeskond | |
1969 | Jaan TALTS | Svetlana TŠIRKOVA | “Kalevi” korvpallimeeskond | |
1968 | Jaan TALTS | Laine ERIK | ||
1967 | Jaan TALTS | Laine ERIK | ||
1966 | Mart VILT | |||
1965 | Toomas LEIUS | |||
1964 | Ants ANTSON | |||
1963 | Toomas LEIUS | |||
1962 | Paul KERES | |||
1961 | Toomas LEIUS | |||
1960 | Hanno SELG | |||
1959 | Paul KERES | |||
1958 | Uno PALU | |||
1957 | Ulvi VOOG | |||
1956 | Uno PALU | |||
1955 | Feliks PIRTS |